Pagana tore on tsivilisatsioonis jälle olla (30.09.2018)

Peatuskoht Lanzarote marina Arrecife linna rannikul:

Ülesõit Marokost läks ilma suuremate vahejutumitega, kui märkimata jätta, et puuvilju tuleb pesta mageda veega, muidu on wc pott “väga armas”, nii vähemalt juhtus minuga.

Parkimishinnad soodsaimad kogu senise trassi jooksul, nett ka nii kiire, et saab isegi AK uudiseid vaadata + tasemel olmetingimused (kui ennast mageda ja sooja vee all saab nuppu vajutamata kasta on ikka hea tunne). Ilm ja merevesi ka lõunamaa moodi juba. Salacia korralised hooldused ka selleks korraks tehtud.

Kui muru ei kasva siis saab alati kaktustega asjad ilusaks teha:

Pean mõnda kaasreisijat veel tutvustama, nad saadavad mind juba Rohukülast, üks elab vööris ja teine ahtris, olen paari poega ka näinud, need vanematega täitsa ühte nägu. Tahavad priiküüdina ka rännata ja teiste oma sugulastega kohtuda, vähemalt söögipuudust neil esialgu veel ei paista olevat:

Ja “netisõltlastega” mina võistelda ei suuda:

Ilus kirik, keset meeletut sisemaa turgu:

Laavarannik saare edela küljel :

Ilus vaade mäe otsast: