Ankrust Vlielandist tiksusin IJmuidenisse (3.08.2018)

Trolliga (taamal) paar ööd ankrus, minu jaoks hindamatu kogemus proffidelt, loodan et ka tulevikuks veits fotograafia vallas:

Tihti oli taevas selline, aga ruttu ka pilved kadusid:

Väga suur territoorium saarel on sellist telklaagrit täis (Hollandi säästu puhkajatele):

Teel IJmuiden’isse juhtus poolele teel selline sündmus, juba kaugelt nägin, et  läheneb üks täpp väga suure kiirusega. Tunne oli täpselt selline nagu oleks kiirust ületanud ja radarisse sõitnud, kuigi kiirus oli väga nadi. Vilkurid pandi enne minuni jõudmist ka tööle, et kõik ikka ametlik oleks. Tulid siis kaks meest oma kiirpaadist mulle Salaciale dokumente kontrollima. ID kaarti ma muidugi suure ähmiga üles ei leidnud ja jahi dokumendid olid ka suure sodi all peidus. Lõpuks pidin andma neile visiitkaardi ja nad olid väga rahul, sest seal peal vajalikud paadi andmed mida nad oma paberitesse kirjutasid. Muret tekitas neile see, et kas naine kodus ikka teab, et ma siin üksi olen. Pilti ei lubatud teha, aga mingite tundide pärast olid nad mul jälle teepeal ees ja piinasid ühte kalalaeva… tegin kaugeltki foto nende RIBist:

See IJmuiden (Amsterdami merevärav) on üks stressivaba sadam küll, 600 st väikelaeva kohast 200 vähemalt vabad, keegi sult raha kohe nõudma ei tule, väravate ja uste avamisega probleemi ka polnud, sest rahvast liigub palju ja uksed ilma kaarditagi valla. Kuidagi väga hea auraga koht (vähemalt nii tundus mulle)