Vlieland’is (29.07.2018)

(Friisi saared Hollandi) tuli üks pikk peatus. Lisaks aega võtvale vastutuule kursimuutuse ootusele oli ka üks teine põhjus, miks siin aega parajaks teha üritasin, aga sellest hiljem. Seniks mõned pildid: Igal teisel hollandlasel peab just selline nn. küljesvertidega paat olema, sest kord on vesi üle pea ja kord oleks rattaid alla vaja:

Ja vahepealjälle kõva äikesepagi, nii et magedat vett on kõvasti varuks

Veel minu jaoks huvitavaid tähelepanekuid…Kui Saksa sadamates sai kohata veesõidukitega puhkuseveetjaid, kes olid 90% vanemaealised, aga siin Hollandi rannikul on vastupidi, 90% noored koos lastega, ka sülelastega ja ainult 10% üle keskea sõitjad.

Igas teises paadis (ka varem merel) on koer, vahest ka kass, ausalt päris kahju on neist, minu koer peaks päris õnnelik olema, et sai koju-jääjaid “terroriseerima” jääda.

Nii sõidetakse nõelasilmast siia sadamasse tõusuveega ja suure hooga…

Ongi pea kuu siin paadis elatud ja järjekordne tarkusetera, eks see kajutielu on üks paras “koeraelu” küll, aga ma ei nurise, ise ju seda tahtsin. Aga see niinimetatud õige kajutielu on ikka veel ees mingi aja pärast, kui vahepeal maale vaaruma minna on võimatu ja mageda veega pesta ennast ei saa.

Täna jõudis ka siia ümber palli tiirult koju naasmas auväärne purjejaht Troll, oma sümpaatse meeskonnaga, troll.lennukid.com  Homme saan loodetavasti veel targemaks nende hindamatutest reisikogemustest. Seniks otsiti mulle välja kalapüügi nasvärki, et ma tulevikus nälga ei jääks: