Alustasin siis 3. juulil

Postitan allolevat 20. Juuli

Kuna mul iiveldus väga kerge tulema, merel eriti, siis otsustasin alustada mediteerimist selle vastu Läänemere ida poolsest servast. Sadamate külastus kujunes antud järjekorras : Rohuküla – Kuivastu – Roomassaare – Ventspils – Liepaja – Klaipeda – Wladislawowo – Ronne – Vitte – Gedser – Burgstaaken… Kõige kurnavamad olid mõned öised ülesõidud, aga enamus ööd olin siiski sadamates. Esimene “sado-maso” treening lõppes Kieli kanali alguses. Laias laastus saab siis  läbitud ca 1,4% kogu plaanitavast teekonnast…ja sain esmakordselt käe valgeks ka postitamise maailmas. Kõige viisakam sadam (küll üks soodsamaid) nendest oli Burgstaaken, wc ja dussiruumid nagu “Hiltonis” ja muidu ka kena. Teisest kätepaarist tundsin puudust kõige rohkem sildumisel sadamates uute ja ilusate vahele ja teisest silmapaarist ööseti. AIS -st (automaatne tuvastamise süsteem) oli küll palju abi, aga paljud pimesikud sõidavad ikkagi meie meres veel selleta, hea oleks kui neil radar oleks ja nad Salaciat näevad. Kui minu tervis ja aluse seisukord lubavad siis jätkan teekonda nagu plaanitud…esmalt Euroopa läänerannik oma tõusude mõõnadega…eks siis näis.

Kaks sadamat nendest lehvitasid Eesti lippu ka Klaipeda ja Vitte:

Läänemere väga tihe laevaliiklus, eriti karm on sealt öösel laevatrassidest üle saada, tuled siin ja seal tont sest aru saab kuhu liigutakse:

Kui oleks Salaciale soodne tuul olnud, poleks antud vahemaa läbimine 4-5 päeva kiiremini minusugusele ka probleem .